Back وثيقة التقييم المتوازنة Arabic Balanslaşdırılmış Göstəricilər Sistemi Azerbaijani Balanced Scorecard Czech Balanced scorecard Danish Balanced Scorecard German Balanced scorecard English Cuadro de mando integral Spanish Aginte-taula integral Basque کارت امتیازی متوازن Persian Balanced scorecard Finnish
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Tasakaalus tulemuskaart on strateegiline planeerimis- ja juhtimissüsteem, mida kasutatakse laialdaselt ettevõtluses, tööstuses, valitsuses ja mittetulunduslikes organisatsioonides kogu maailmas, selleks et kohandada äritegevust organisatsiooni visiooni ja strateegiaga, parandada sise- ja väliskommunikatsiooni ning jälgida organisatsiooni tegevust strateegiliste eesmärkide saavutamise vältel. Antud süsteem pakub raamistikku, mis ei paku ainult tulemuste mõõtmisi, vaid aitab planeerijatel kindlaks määrata, mida tuleks teha ja mõõta, ning seeläbi võimaldab juhtidel strateegiaid edukamalt täita.[1]
Tasakaalus tulemuskaardi strateegia põhineb neljal erineval, kuid integreeritud perspektiivil[2]:
- Kliendi perspektiiv – mõõdab kliendi rahulolu ja tema jõudluse nõudeid.
- Finantsiline perspektiiv – jälgib finantsnõudeid ja -jõudlust.
- Sisemise äriprotsessi perspektiiv – mõõdab kliendi nõuetele vastavaid toote või teenuse standardite nõudeid ja meetmeid.
- Teadmiste, hariduse ja kasvu perspektiiv – fokuseerub sellele, kuidas organisatsioon harib ja treenib oma töötajaid, kuidas saadakse teadmisi ning kuidas neid kasutatakse selleks, et säilitada konkurentsieelis turgudel.
Selleks, et organisatsioon oleks tasakaalustatud, peab see toetuma kõigile neljale perspektiivile. Need neli elementi peavad olema mõõdetud, analüüsitud ja täiustatud üheskoos. Sellisel juhul on võimalik organisatsioonil edukalt toimida ja areneda, kuid peab siiski arvestama seda, et antud nelja perspektiivi kõrval peab olema organisatsioonil paika pandud strateegiad, eesmärgid ja taktikad, et need eeltoodud neli elementi õigesti toimida saaksid.[2]
Tasakaalus tulemuskaardi kasutamiseks on vaja läbida eelnevalt teatud protsessid, mis koosnevad mitmest etapist, kus kõige tähtsamaks peetakse organisatsiooni missiooni loomist. Missioonist saavad alguse kõik järgnevad tegevused. Kui missioon on paika pandud, siis järgneb põhiväärtuste paika panemine. Järgmiseks etapiks on visiooni loomine ehk milleni tahetakse jõuda ning millisena kujutatakse ette organisatsiooni tulevikus. Järgnevalt pannakse paika strateegia, mis on tihedalt seotud organisatsiooni missiooniga ning lõpuks kasutatakse tasakaalus tulemuskaarti, et transleerida organisatsioonis paika pandud strateegia mõõdetavateks eesmärkideks.[3]